Uudised

On aeg baktereid sööma hakata!

Brena Fitness 07.08.2017, 09:21

Kas oled kuulnud väidet, et soolestik on meie teine aju? See tuleb sellest, et kui meid eostati ning me vaikselt arenema hakkasime, said meie aju ning soolestik alguse samast tüverakust! See ongi põhjus, miks nad omavahel nii tugevalt seotud on ning miks eriti just soolestik meid uskuma paneb asju, mida me ilmtingimata ei tahaks (näiteks, kui meil on millegi ebatervisliku isu). Ja mis me sealt soolestikust siis leiame? Hunniku baktereid!

Meie soolestikus elab väga liiklustihe ja tugevalt asustatud mikrobioom (väike elukeskkond), kus elab üle tuhande bakteriliigi. Hea tasakaal on siis, kui seal elab 85% häid ning 15% halbu baktereid (nagu ka öeldakse, et liiga palju head pole kunagi hea!). Hapuks läheb olukord siis, kui halbu baktereid on rohkem ning nad hakkavad heade arvelt vohama. Nemad on ka need, kes toituvad ebatervislikust toidust (ning stressist) ja panevad sind uskuma, et just praegu on vaja üks kommipakk ära tühjendada või mingit rasvast toitu üle süüa!

Inimesel olevat geene umbes 22 000, kuid mikrobioomi geenide arv olevat kokku umbes 3,3 miljonit, mis tähendab, et oma 150 korda rohkem! Mõned teadlased teevad lausa nalja selle üle, et me oleme enamjaolt hoopis bakterolend, mitte inimolend! Ka näiteks terve meie keha on ju bakteritega kaetud, mis on üldjuhul väga hea, ning tugeva antibakteriaalse seebiga ennast pestes teeme enda naha ja seeläbi ka tervise heaolule hoopis karuteene! Ma ei ole näiteks juba pool aastat vist dušigeeli kasutanud (kui ma just väga määrdunud ja haisev pole, mida juhtub harva :D), sest ma ei taha häid baktereid enda pealt maha pesta ja ma näen, kui kuivaks mu nahk pärast seda muutub. Õnneks olen nüüd ideaalse seebi selle mure lahendamiseks ka leidnud! 

Mis siis saab, kui halbu baktereid on liiga palju?

Halbade bakterite ülekaaluseisundit heade vastu nii nahal kui ka keha sees kutsutakse düsbioosiks. See tähendab, et üldjuhul on bakterite (ning seejuures ka erinevate liikide) hulk vähenenud. Meie soolestik vastutab väga paljude tervisefaktorite eest ja aina rohkem toitumisteadlasi (näiteks Joe Mercola või Mark Hyman) on jõudnud järeldusele, et kõik haigused meie kehas saavad alguse soolestikust (ehk siis selle tasakaalutusest). Minu meelest on see üks olulisemaid lauseid tervise alal, tänu millele, kui ma lõpuks PÄRISELT aru sain, mida see tähendab, muutus mu elu täielikult. Põhimõtteliselt iga haigust on võimalik taandada, peatada või sootuks ära kaotada, kui me toidame oma seedeelundkonda nii nagu temal on vaja, mitte nii nagu meie isud ja teadmatus meid juhatavad.

Kui soolestikus on tasakaal paigast ära, saavad sellest alguse näiteks sellised nähtused: soolepõletik, 1. ja 2. tüüpi diabeet, allergiad, toidutalumatusedrasvumine, krooniline väsimus, ajutöö häired, multiskleroos, nahahaigusednaistehaigused, kõhulahtisus ning neeruhaigused.

Millest halvad bakterid tekivad ning miks head surevad?

Tasakaal läheb paigast ära erinevate faktorite koosmõjul. Head bakterid meie kõhus vajavad õige happelisusega keskkonda, et elada ning samas vajavad nad toitu samamoodi nagu meiegi. Neid nimetatakse prebiootikumideks (pre tähendab eel). Selle alla kuuluvad erinevad juurviljad, köögiviljad ning täisteralised. Tänapäeva inimesed söövad aina vähem värskeid saadusi ning neid ka kuumtöödeldult (ahjus, praadides, keedetult), mis tähendab, et seal ei ole enam alles neid komponente, millest head bakterid toituda võiksid.

Igapäevased pesuvahendid (pesupulber, nõudepesuvahend, dušigeel jne) tapavad meie naha peal häid baktereid samamoodi nagu meie vähendame nende hulka ebatoetava toitumisega igapäevaselt. Tugevasti aitavad halbade bakterite vohamisele kaasa ka kõikvõimalikud ravimid, eriti on seda täheldatud antibiootikumide (anti tähendab (elu) vastu) ning antibeebipillide puhul. Kas märkad, mõlemad sisaldavad eessõna anti, mis just väga positiivse kõlaga ei ole. Ning jah, rasedust on loomulikult oluline ära hoida, kui see on vajalik ning eluohtlikku põletikku antibiootikumidega leevendada, kuid seejuures on eriti oluline enda soolestiku elukeskkonna toetamine. Ning kes teab, võib-olla järgmist antibiootikumikuuri ei tulegi!

Palju mängivad rolli ka sissehingatavad ning nahal maanduvad kemikaalid, mida rohkem või vähem tänu autodele ning tehastele sisse hingame. Mida halvem on bakterite olukord kehas, seda kergem on igasugu toksiinidel meie kehas talletuda. Samamoodi tekitavad kehas toksiine näiteks lõpuni seedimata toit, mis tekib seedeensüümide puudulikkusest (töödeldud) toidus. Lõpuks tekivad kehasse ka parasiidid, kes toituvad ebatervislikust toidust ning ka võib-olla võimalikest mineraalidest-vitamiinidest, mida manustad enda parandamiseks – nad lihtsalt söövad selle lisandi sinu eest ära!

Mis on siis lahendus?

Vot kui tore, et sa küsisid! Jõuamegi bakterite söömiseni! Kunagi inimesed väga kartsid sõna bakterid, kuid tundub, et nüüd hakatakse vaikselt aru saama, et bakterid ei ole alati halb nähtus ja jubedad elukad. Nagu sa juba algusest aru said – meie sees on rohkem mikrobioomi (bakterite) geene kui enda omasid! Pikka aega on meediast läbi käinud fraas soolestiku mikrofloora toitmine ja tundub, et paljude jaoks on see jäänud ainult sõnakõlksuks. Tegelikult on see pea kõige olulisem asi, millele tähelepanu pöörata oma hea tervise hoidmise ja saavutamise ning immuunsüsteemi tugevdamise jaoks. Näiteks külmetushaigused on nõrga immuunsüsteemi tagajärg ning oma häid baktereid toites ja juurde manustades, võivad sügisesed nohu- ja köhahooajad igaveseks minevikku jääda!

Esimene asi, millest alustada, on probiootikumide toidulisandi igapäevane manustamine. Probiootikumid ongi head bakterid, keda iga päev  juurde tarbides me sammhaaval aina rohkem seda paigast läinud tasakaalu korrastame. Häid baktereid on võimalik saada ka hapendatud toitudest (näiteks hapukapsas, hapendatud kurk, keefir ja mõningad Aasia päritolu toidud), kuid vajalikus koguses ja igapäevaselt ei tarbi tänapäeval neid keegi, seega nende saamine toidust on inimestel minimaalne ja muul moel neid ei ole võimalik juurde toota.

Lisaks probiootikumide tarbimisele on oluline loomulikult ka nende toitmine, enda toetav toitmine, hea kvaliteediga vesi, vähe stressi, puhas elukeskkond ja hügieen ning loomulikult liikumine ja vaimne areng. Sellest kirjutan täpsemalt juba järgmises osas, et saaksid täiskomplekti hea tervisega sügisele vastu minekuks!

Martie Whittekin, kes on kirjutanud väga põhjaliku raamatu “The probiotic cure” (probiootiline ravi), on öeldnud selles raamatus nii: “ma arvan, et inimesed saavad lõpetada probiootikumide toidulisandite manustamise kohe, kui nad elavad toksiinidevabal mäekünkal, neil ei ole mingit stressi, nad ei manusta mingeid ravimeid, nad kasvatavad ise oma orgaanilist toitu ning söövad palju hapendatud toitu, et saada pidevalt uut probiootilist laengut juba kõhus pesitsevatele bakteritele”. Loe see lause veel korra läbi ja mõtle, mis selle taga tegelikult peitub! On paratamatu, et koos ühiskonna ja keskkonna arenguga tuleb meil oma organismi ka rohkem ja teadlikumalt toetama hakata!

Loe Brena Fitnessi teisi postitusi http://www.brenafitness.eu/category/blog/.